Lenda Crocodilo

Istoria Timor-Leste
Ukun Rasik An!
Kaer Rasik Kuda-Talin

Rezistensia

Ukun Rasik An
Ai Manas Batar Nurak Kafe Morin Kulu Tasak Nu Nurak
blogger tricksblogger templates

Friday 17 May 2013

Avaliasaun Progresu Dezenvolvimento Timor Leste husi MDG - Millenium Development Goals sei konsidera Timor sei falha!

Avalaisaun ne’ebe mak Millenium Development Goals (MDG) halo progresu dezenvolvimentu iha Timor-Leste sei konsidera falha, tanba, iha problema barak ne’ebe mak seidauk rejolve. 

Millenium Development Goals ne’e iha inisiu harii hodi rejolve prinsipal ualu hanesan halakon kiak no hamlaha, atinji edukasaun primaria, promove igualidade jeneru no haforsa feto nia kbiit, redus mortalidade labarik, hadia saude inan, kombate moras da’et (HIV/SIDA), malaria no tuberkuloze, asegura ambiente sustentavel no dezenvolvimentu parseiru global. 

Tuir relatoriu husi Yellow Road Workshop, Timor Leste nuudar nasaun foun no kiak iha mundu, adere ba MDG iha tinan 2002, sei iha servisu uma (trabalhu de casa) ne’ebe sei pendente hela. Problema hirak ne’ebe identifika nuudar fallansu mak hanesan, numeru kiak aumenta, labarik barak la eskola, bebe barak nia pezu todan sei tuun, inan isin rua barak mak sei mate, numeru moras HIV/SIDA aumenta, ema barak seidauk hetan asesu ba bee moos no ema barak seidauk hetan asesu ba fasilidade saneamentu. 

Ne’e duni, fo rekomendasaun atu hadia hanesan redusaun pobreza husu atu kria kampu servisu ba tempu naruk no iha kontinuidade no mos kria ambiente ida ne’ebe diak ba seitor privadu atu bele mai investe. 

Iha area edukasaun, sosializa edukasaun kona ba brigatoriu no gratuita, promove envolvimentu inan-aman iha prosesu dezenvolvimentu, hasa’e kualidade edukasaun liu-liu ba professor sira no fornese infra-estrutura baziku no ekipamentu nesesariu ba eskola. 

Igualidade jeneru husu atu promove no mantein nafatin partisipasaun feto iha vida politika, liu-liu iha Parlamentu Nasional. Bee mos no saneamentu, fornese bee mos ba komunidade sira, hasa’e konesementu kona ba uza fasilidade saneamentu ne’ebe diak no estabelese fasilidade iha fatin publiku. Sosializa mos importansia kuidadu ba sistema instalasaun bee moos no fasilidade saneamentu. 

Asesu ba telekomunikasaun, regula kompania telekomunikasaun sira iha rai laran atu bele fornese kampu servisu ne’ebe efisiensia no efikasia ba Timor oan sira. 

Iha area saude nian, husu atu hasa’e konesementu kona ba prepar ai-han ne’ebe ho nutrisaun diak, hasa’e konesementu kona-ba moras da’et hanesan HIV/SIDA, malaria no tuberkuloze, aumenta pesoal tekniku saude no sentru saude, liu-liu iha area rural atu bele fornese asistensia saude hanesan partus, tratamentu antes partu, imunizasaun no seluk tan. 

Area Floresta nian, rekomenda atu haforsa reflorestasaun hodi asegura sustentablidade husi floresta, liu-liu tesi ai no sunu rai, hasa’e konesementu povu nian kona ba importansia husi Floresta no mos identifika fo alternativu ba preokupasaun povu nian. 

Maski nune’e, iha problema balun ne’ebe konsege rezolve ona hanesan numeru mortalidade ba bebe kome menus, numeru mortalidade ba labarik tinan 5 mai kraik menus no tratamentu ba moras tuberkuloze hetan susesu.

Jornal Independente
17 Maiu 2013

No comments:

Post a Comment