Lenda Crocodilo

Istoria Timor-Leste
Ukun Rasik An!
Kaer Rasik Kuda-Talin

Rezistensia

Ukun Rasik An
Ai Manas Batar Nurak Kafe Morin Kulu Tasak Nu Nurak
blogger tricksblogger templates

Friday 17 May 2013

Timor-Leste iha tempu badak sei halo negosiasaun ida kona-ba tasi-keta ho Austrália

17 de Maio de 2013

Ministru Negósiu Estranjeiru Timor-Leste afirma katak iha tempu badak nia laran sei hahú hala’o negosiasaun kona-ba fronteira maritima nian ho Austrália, prosesu ne’e blokeia ona desde 2007 ho akordu ida katak Díli agora ne’e invalid ona.

"Haree kona-ba fronteira, dalan úniku ida ne’ebé defini ona mak fronteira terestre, no negosiasaun hirak ne’e kontinua. Ami hein katak iha tempu oin ami mós bele hahú hala’o  negosiasaun [kona-ba fronteira] maritime nian", haktuir José Luís Guterres, iha entrevista ba Lusa iha Lisboa, ne’ebé iha kuarta-feira ne’e hahú vizita traballu iha loron haat nia laran.

Objetivu a defini prazu ba eventual negosiasaun kona-ba fronteira marítima – tanba "dala balun ho lalais tebes hetan akordu ruma ne’ebé la’o la di’ak" – ministru ne’e dehan katak  "importante liu" mak husik parte ida idak atu defende buat ne’ebé iha direitu no tuir lei internasionál nian.

Lei ne’ebé sira kestiona mak Lei Internasionál Tasi nian, karik ida ne’e mak aplika, sei hatur iha sob domíniu exkluzivu nian husi Timor-Leste parte importante rikeza petrolífera Tasi Timor, tuir analista sira nia haree.

Problema mak, asina iha 2007 Trata kona-ba Determinados Ajustes Marítimos no Mar de Timor (CMATS, sigla iha lian inglés) hodi fasilita esplorasaun gás no petroleum iha Tasi Timor, Timor-Leste simu atu la bele hahu kualkér prosesu definisaun nian husi fronteira maritima ho Austrália durante periodu ida tinan 50.

Pelu kontráriu, kada país ida idak simu metade reseita esplorasaun nian husi Greater Sunrise, kampo petrolíferu boot husi rejiaun.

Kestiona husi Lusa kona-ba aparente impedimentu ba negosiasaun fronteira, José Luís Guterres fó hanoin katak CMATS mós  preve katak kualér parte rua ne’e bele denunsia hodi trata kazu karik seidauk aprova Planu Dezenvolvimentu Greater Sunrise tinan neen hafoin tama iha vigor, prazu ne’ebé remata iha fevereiru tinan ida ne’e.

Iha fulan abril remata , Timor-Leste haruka ona notifikasaun ida ba Camberra hodi konsidera katak trata entre país rua ne’e inválidu tanba Austrália halo ona espionajen ida durante negosiasaun ne’ebé mak lori sira hodi halo asinatura.

Akuzasaun husi espionajen mak lori husi Díli no haruka karta ida hodi informa ba Austrália katak hakarak kazu ne’e julga iha tribunál arbitrál, ne’ebé konstitui husi reprezentante sira husi kada país no mós terseira parte independente nian.

"Austrália rekoñese katak simu ona karta no ami hein katak sira nomeia juíz", dehan José Luís Guterres, afirma katak Governu Timor-Leste"kompletamente konvense ona katak evidénsia hirak ne’e maka’as tebes".

Kestiona ona kona-ba prosesu iha tribunál arbitrál sei bele lori ba anulasaun husi CMATS, ministriu ne’e nia hanoin katak hodi adianta liu tan ba pormenores kona-ba prosesu, remete liu tan komentáriu sira atu nune’e hafoin koñesidu desizaun husi tribunál arbitrál.

Governante subliña, oinsa, mak Timor-Leste mantén ho Austrália "relasaun ne’ebé la hanesan setór sira", atu nune’e imi sei la presiza husik"katak desizaun ida ne’ebé sala husi parte grupu ema ida nian afeta ba relasaun fraternal no amizade" entre povu rua.

"Tanba ne’e mak ita utiliza meiu ne’ebé prepara ona hodi rezolve" disputa, dehan nian.

Maski lejislasaun internasionál bele hola netik Timor-Leste, eventual negosiasaun ida ne’ebé husi fronteira ho Austrália bele lori to’o iha tinan barak nia laran, bainhira Camberra dada aan husi jurisdisaun Tribunál Internasionál ba fronteira marítima iha véspera independénsia timór-oan nian,  2002, asaun ida ne’ebé konsidera hodi "la fiar " husi Governu timór nian.

Meski CMATS bele denunsia ona, kontratu esplorasaun nian husi Greater Sunrise kontinua iha vigor no, se produsaun iha Greater Sunrise komesa, CMATS fila hodi tama lalais iha vigor, ezeptu mak mak halo modifikasaun ne’ebé negosia tiha ona.

Timor-Leste mantén diferendu empreza australiana Woodside nian kona-ba  esplorasaun iha Greater Sunrise, ho Díli hodi defende konstrusaun husi gazodutu ida iha ninia kosta sul em vez husi plataforma flutuante ne’ebé presiza husi kompañia. 

Além husi CMATS,  esplorasaun gás no petroleum iha Tasi Timor ida ne’e mós regula ona husi Tratadu kona-ba Tasi Timór no husi Akordu Internasionál ba Unifikasaun.

Lusa/Fim

No comments:

Post a Comment